Definify.com
Definition 2025
desinendus
desinendus
Latin
Participle
dēsinendus m (feminine dēsinenda, neuter dēsinendum); first/second declension
- which is to be desisted
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | dēsinendus | dēsinenda | dēsinendum | dēsinendī | dēsinendae | dēsinenda | |
| genitive | dēsinendī | dēsinendae | dēsinendī | dēsinendōrum | dēsinendārum | dēsinendōrum | |
| dative | dēsinendō | dēsinendō | dēsinendīs | ||||
| accusative | dēsinendum | dēsinendam | dēsinendum | dēsinendōs | dēsinendās | dēsinenda | |
| ablative | dēsinendō | dēsinendā | dēsinendō | dēsinendīs | |||
| vocative | dēsinende | dēsinenda | dēsinendum | dēsinendī | dēsinendae | dēsinenda | |