Definify.com
Definition 2025
exaestuatus
exaestuatus
Latin
Participle
exaestuātus m (feminine exaestuāta, neuter exaestuātum); first/second declension
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | exaestuātus | exaestuāta | exaestuātum | exaestuātī | exaestuātae | exaestuāta | |
| genitive | exaestuātī | exaestuātae | exaestuātī | exaestuātōrum | exaestuātārum | exaestuātōrum | |
| dative | exaestuātō | exaestuātō | exaestuātīs | ||||
| accusative | exaestuātum | exaestuātam | exaestuātum | exaestuātōs | exaestuātās | exaestuāta | |
| ablative | exaestuātō | exaestuātā | exaestuātō | exaestuātīs | |||
| vocative | exaestuāte | exaestuāta | exaestuātum | exaestuātī | exaestuātae | exaestuāta | |