Definify.com
Definition 2025
existimandus
existimandus
Latin
Participle
existimandus m (feminine existimanda, neuter existimandum); first/second declension
- which is to be valued
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | existimandus | existimanda | existimandum | existimandī | existimandae | existimanda | |
| genitive | existimandī | existimandae | existimandī | existimandōrum | existimandārum | existimandōrum | |
| dative | existimandō | existimandō | existimandīs | ||||
| accusative | existimandum | existimandam | existimandum | existimandōs | existimandās | existimanda | |
| ablative | existimandō | existimandā | existimandō | existimandīs | |||
| vocative | existimande | existimanda | existimandum | existimandī | existimandae | existimanda | |