Definify.com
Definition 2024
kohtupidamine
kohtupidamine
Estonian
Noun
kohtupidamine (genitive kohtupidamise, partitive kohtupidamist)
- judiciary, judicial system
Declension
Inflection of kohtupidamine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | kohtupidamine | kohtupidamised |
| accusative | kohtupidamise | kohtupidamised |
| genitive | kohtupidamise | kohtupidamiste |
| partitive | kohtupidamist | kohtupidamisi |
| illative | kohtupidamisse kohtupidamisesse |
kohtupidamistesse kohtupidamisisse |
| inessive | kohtupidamises | kohtupidamistes kohtupidamisis |
| elative | kohtupidamisest | kohtupidamistest kohtupidamisist |
| allative | kohtupidamisele | kohtupidamistele kohtupidamisile |
| adessive | kohtupidamisel | kohtupidamistel kohtupidamisil |
| ablative | kohtupidamiselt | kohtupidamistelt kohtupidamisilt |
| translative | kohtupidamiseks | kohtupidamisteks kohtupidamisiks |
| terminative | kohtupidamiseni | kohtupidamisteni |
| essive | kohtupidamisena | kohtupidamistena |
| abessive | kohtupidamiseta | kohtupidamisteta |
| comitative | kohtupidamisega | kohtupidamistega |