Definify.com
Definition 2025
kukkel
kukkel
Estonian
Noun
kukkel (genitive kukli, partitive kuklit)
Declension
Inflection of kukkel (ÕS type 2/õpik, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | kukkel | kuklid |
| accusative | kukli | kuklid |
| genitive | kukli | kuklite |
| partitive | kuklit | kukleid |
| illative | kuklisse | kuklitesse kukleisse |
| inessive | kuklis | kuklites kukleis |
| elative | kuklist | kuklitest kukleist |
| allative | kuklile | kuklitele kukleile |
| adessive | kuklil | kuklitel kukleil |
| ablative | kuklilt | kuklitelt kukleilt |
| translative | kukliks | kukliteks kukleiks |
| terminative | kuklini | kukliteni |
| essive | kuklina | kuklitena |
| abessive | kuklita | kukliteta |
| comitative | kukliga | kuklitega |