Definify.com
Definition 2025
legitimatus
legitimatus
Latin
Adjective
lēgitimatus m (feminine lēgitimata, neuter lēgitimatum); first/second declension
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | lēgitimatus | lēgitimata | lēgitimatum | lēgitimatī | lēgitimatae | lēgitimata | |
| genitive | lēgitimatī | lēgitimatae | lēgitimatī | lēgitimatōrum | lēgitimatārum | lēgitimatōrum | |
| dative | lēgitimatō | lēgitimatō | lēgitimatīs | ||||
| accusative | lēgitimatum | lēgitimatam | lēgitimatum | lēgitimatōs | lēgitimatās | lēgitimata | |
| ablative | lēgitimatō | lēgitimatā | lēgitimatō | lēgitimatīs | |||
| vocative | lēgitimate | lēgitimata | lēgitimatum | lēgitimatī | lēgitimatae | lēgitimata | |
Related terms
- legitimō (verb)