Definify.com
Definition 2025
transmittendus
transmittendus
Latin
Participle
trānsmittendus m (feminine trānsmittenda, neuter trānsmittendum); first/second declension
- which is to be transmitted
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | trānsmittendus | trānsmittenda | trānsmittendum | trānsmittendī | trānsmittendae | trānsmittenda | |
| genitive | trānsmittendī | trānsmittendae | trānsmittendī | trānsmittendōrum | trānsmittendārum | trānsmittendōrum | |
| dative | trānsmittendō | trānsmittendō | trānsmittendīs | ||||
| accusative | trānsmittendum | trānsmittendam | trānsmittendum | trānsmittendōs | trānsmittendās | trānsmittenda | |
| ablative | trānsmittendō | trānsmittendā | trānsmittendō | trānsmittendīs | |||
| vocative | trānsmittende | trānsmittenda | trānsmittendum | trānsmittendī | trānsmittendae | trānsmittenda | |