Definify.com

Definition 2024

vastuvõetamatu ‎(genitive vastuvõetamatu, partitive vastuvõetamatut)

Inflection of vastuvõetamatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)

	singular	plural
nominative	vastuvõetamatu	vastuvõetamatud
accusative	vastuvõetamatu	vastuvõetamatud
genitive	vastuvõetamatu	vastuvõetamatute
partitive	vastuvõetamatut	vastuvõetamatuid
illative	vastuvõetamatusse	vastuvõetamatutesse vastuvõetamatuisse
inessive	vastuvõetamatus	vastuvõetamatutes vastuvõetamatuis
elative	vastuvõetamatust	vastuvõetamatutest vastuvõetamatuist
allative	vastuvõetamatule	vastuvõetamatutele vastuvõetamatuile
adessive	vastuvõetamatul	vastuvõetamatutel vastuvõetamatuil
ablative	vastuvõetamatult	vastuvõetamatutelt vastuvõetamatuilt
translative	vastuvõetamatuks	vastuvõetamatuteks vastuvõetamatuiks
terminative	vastuvõetamatuni	vastuvõetamatuteni
essive	vastuvõetamatuna	vastuvõetamatutena
abessive	vastuvõetamatuta	vastuvõetamatuteta
comitative	vastuvõetamatuga	vastuvõetamatutega