Mongolian

Noun

сүүл • ‎(süül) ‎(Mongolian spelling ᠰᠡᠭᠦᠯ)

1. tail, end, final

   сүүлээ хавчих‎ ― süülee havčih ― to put the tail between the legs

   сүүлээ шарвах‎ ― süülee šarvah ― to wag the tail

Derived terms

• сүүлийн ‎(süülijn)
• сүүлд ‎(süüld)
• сүүлдэх ‎(süüldeh)
• сүүлч ‎(süülč)
• сүүлт од ‎(süült od)

See also

• гэзэг ‎(gezeg)