Definify.com
Definition 2025
acquiescendus
acquiescendus
Latin
Participle
acquiēscendus m (feminine acquiēscenda, neuter acquiēscendum); first/second declension
- which is to be acquiesced etc.
 
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | acquiēscendus | acquiēscenda | acquiēscendum | acquiēscendī | acquiēscendae | acquiēscenda | |
| genitive | acquiēscendī | acquiēscendae | acquiēscendī | acquiēscendōrum | acquiēscendārum | acquiēscendōrum | |
| dative | acquiēscendō | acquiēscendō | acquiēscendīs | ||||
| accusative | acquiēscendum | acquiēscendam | acquiēscendum | acquiēscendōs | acquiēscendās | acquiēscenda | |
| ablative | acquiēscendō | acquiēscendā | acquiēscendō | acquiēscendīs | |||
| vocative | acquiēscende | acquiēscenda | acquiēscendum | acquiēscendī | acquiēscendae | acquiēscenda | |