Definify.com
Definition 2025
disseminandus
disseminandus
Latin
Participle
dissēminandus m (feminine dissēminanda, neuter dissēminandum); first/second declension
- which is to be disseminated
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | dissēminandus | dissēminanda | dissēminandum | dissēminandī | dissēminandae | dissēminanda | |
| genitive | dissēminandī | dissēminandae | dissēminandī | dissēminandōrum | dissēminandārum | dissēminandōrum | |
| dative | dissēminandō | dissēminandō | dissēminandīs | ||||
| accusative | dissēminandum | dissēminandam | dissēminandum | dissēminandōs | dissēminandās | dissēminanda | |
| ablative | dissēminandō | dissēminandā | dissēminandō | dissēminandīs | |||
| vocative | dissēminande | dissēminanda | dissēminandum | dissēminandī | dissēminandae | dissēminanda | |