Definify.com
Definition 2024
hüpik
hüpik
Estonian
Noun
hüpik (genitive hüpiku, partitive hüpikut)
Inflection
Inflection of hüpik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | hüpik | hüpikud |
| accusative | hüpiku | hüpikud |
| genitive | hüpiku | hüpikute |
| partitive | hüpikut | hüpikuid |
| illative | hüpikusse | hüpikutesse hüpikuisse |
| inessive | hüpikus | hüpikutes hüpikuis |
| elative | hüpikust | hüpikutest hüpikuist |
| allative | hüpikule | hüpikutele hüpikuile |
| adessive | hüpikul | hüpikutel hüpikuil |
| ablative | hüpikult | hüpikutelt hüpikuilt |
| translative | hüpikuks | hüpikuteks hüpikuiks |
| terminative | hüpikuni | hüpikuteni |
| essive | hüpikuna | hüpikutena |
| abessive | hüpikuta | hüpikuteta |
| comitative | hüpikuga | hüpikutega |
See also
- hüppaja
Derived terms
- mudahüpik
- hüpikaken
- hüpikreklaam
- hüpiknukk
- hüpikämblik