Definify.com
Definition 2024
kirik
kirik
Estonian
Noun
kirik (genitive kiriku, partitive kirikut)
Declension
Inflection of kirik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular | plural | |
---|---|---|
nominative | kirik | kirikud |
accusative | kiriku | kirikud |
genitive | kiriku | kirikute |
partitive | kirikut | kirikuid |
illative | kirikusse | kirikutesse kirikuisse |
inessive | kirikus | kirikutes kirikuis |
elative | kirikust | kirikutest kirikuist |
allative | kirikule | kirikutele kirikuile |
adessive | kirikul | kirikutel kirikuil |
ablative | kirikult | kirikutelt kirikuilt |
translative | kirikuks | kirikuteks kirikuiks |
terminative | kirikuni | kirikuteni |
essive | kirikuna | kirikutena |
abessive | kirikuta | kirikuteta |
comitative | kirikuga | kirikutega |