Definify.com
Definition 2024
konnektiivi
konnektiivi
Finnish
Noun
konnektiivi
- (logic) A connective (function that operates on truth values)
Declension
| Inflection of konnektiivi (Kotus type 5/risti, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| nominative | konnektiivi | konnektiivit | |
| genitive | konnektiivin | konnektiivien | |
| partitive | konnektiivia | konnektiiveja | |
| illative | konnektiiviin | konnektiiveihin | |
| singular | plural | ||
| nominative | konnektiivi | konnektiivit | |
| accusative | nom. | konnektiivi | konnektiivit |
| gen. | konnektiivin | ||
| genitive | konnektiivin | konnektiivien | |
| partitive | konnektiivia | konnektiiveja | |
| inessive | konnektiivissa | konnektiiveissa | |
| elative | konnektiivista | konnektiiveista | |
| illative | konnektiiviin | konnektiiveihin | |
| adessive | konnektiivilla | konnektiiveilla | |
| ablative | konnektiivilta | konnektiiveilta | |
| allative | konnektiiville | konnektiiveille | |
| essive | konnektiivina | konnektiiveina | |
| translative | konnektiiviksi | konnektiiveiksi | |
| instructive | — | konnektiivein | |
| abessive | konnektiivitta | konnektiiveitta | |
| comitative | — | konnektiiveineen | |