Definify.com
Definition 2025
obstrepiturus
obstrepiturus
Latin
Participle
obstrepitūrus m (feminine obstrepitūra, neuter obstrepitūrum); first/second declension
- about to resound
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | obstrepitūrus | obstrepitūra | obstrepitūrum | obstrepitūrī | obstrepitūrae | obstrepitūra | |
| genitive | obstrepitūrī | obstrepitūrae | obstrepitūrī | obstrepitūrōrum | obstrepitūrārum | obstrepitūrōrum | |
| dative | obstrepitūrō | obstrepitūrō | obstrepitūrīs | ||||
| accusative | obstrepitūrum | obstrepitūram | obstrepitūrum | obstrepitūrōs | obstrepitūrās | obstrepitūra | |
| ablative | obstrepitūrō | obstrepitūrā | obstrepitūrō | obstrepitūrīs | |||
| vocative | obstrepitūre | obstrepitūra | obstrepitūrum | obstrepitūrī | obstrepitūrae | obstrepitūra | |