Definify.com
Definition 2025
obstructurus
obstructurus
Latin
Participle
obstructūrus m (feminine obstructūra, neuter obstructūrum); first/second declension
- about to obstruct
Inflection
First/second declension.
Number | Singular | Plural | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
nominative | obstructūrus | obstructūra | obstructūrum | obstructūrī | obstructūrae | obstructūra | |
genitive | obstructūrī | obstructūrae | obstructūrī | obstructūrōrum | obstructūrārum | obstructūrōrum | |
dative | obstructūrō | obstructūrō | obstructūrīs | ||||
accusative | obstructūrum | obstructūram | obstructūrum | obstructūrōs | obstructūrās | obstructūra | |
ablative | obstructūrō | obstructūrā | obstructūrō | obstructūrīs | |||
vocative | obstructūre | obstructūra | obstructūrum | obstructūrī | obstructūrae | obstructūra |