Definify.com
Definition 2025
pankur
pankur
Estonian
Noun
pankur (genitive pankuri, partitive pankurit)
Declension
Inflection of pankur (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular | plural | |
---|---|---|
nominative | pankur | pankurid |
accusative | pankuri | pankurid |
genitive | pankuri | pankurite |
partitive | pankurit | pankureid |
illative | pankurisse | pankuritesse pankureisse |
inessive | pankuris | pankurites pankureis |
elative | pankurist | pankuritest pankureist |
allative | pankurile | pankuritele pankureile |
adessive | pankuril | pankuritel pankureil |
ablative | pankurilt | pankuritelt pankureilt |
translative | pankuriks | pankuriteks pankureiks |
terminative | pankurini | pankuriteni |
essive | pankurina | pankuritena |
abessive | pankurita | pankuriteta |
comitative | pankuriga | pankuritega |
Related terms
- pank
- pangandus