Definify.com
Definition 2025
transmittendus
transmittendus
Latin
Participle
trānsmittendus m (feminine trānsmittenda, neuter trānsmittendum); first/second declension
- which is to be transmitted
Inflection
First/second declension.
Number | Singular | Plural | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
nominative | trānsmittendus | trānsmittenda | trānsmittendum | trānsmittendī | trānsmittendae | trānsmittenda | |
genitive | trānsmittendī | trānsmittendae | trānsmittendī | trānsmittendōrum | trānsmittendārum | trānsmittendōrum | |
dative | trānsmittendō | trānsmittendō | trānsmittendīs | ||||
accusative | trānsmittendum | trānsmittendam | trānsmittendum | trānsmittendōs | trānsmittendās | trānsmittenda | |
ablative | trānsmittendō | trānsmittendā | trānsmittendō | trānsmittendīs | |||
vocative | trānsmittende | trānsmittenda | trānsmittendum | trānsmittendī | trānsmittendae | trānsmittenda |