Definify.com
Definition 2025
gegræppian
gegræppian
Old English
Verb
ġegræppian
- to seize
Conjugation
Conjugation of ġegræppian (weak class 2)
| infinitive | ġegræppian | tō ġegræppianne |
|---|---|---|
| indicative | present | past |
| 1st-person singular | ġegræppie ġegræppiġe |
ġegræppode |
| 2nd-person singular | ġegræppast | ġegræppodest |
| 3rd-person singular | ġegræppaþ | ġegræppode |
| plural | ġegræppiaþ ġegræppiġaþ |
ġegræppodon |
| subjunctive | present | past |
| singular | ġegræppie ġegræppiġe |
ġegræppode |
| plural | ġegræppien ġegræppiġen |
ġegræppoden |
| imperative | ||
| singular | ġegræppa | |
| plural | ġegræppiaþ ġegræppiġaþ |
|
| participle | present | past |
| ġegræppiende ġegræppiġende |
(ġe)ġegræppod | |