Definify.com

Definition 2024

märg

märg

See also: marg

Estonian

Adjective

märg ‎(genitive märja, partitive märga)

wet

Declension

Declension of märg (type külm)

	singular	plural
nominative	märg	märjad
genitive	märja	märgade
partitive	märga	märgi / märgasid
illative	märga / märjasse	märgadesse / märgisse
inessive	märjas	märgades / märgis
elative	märjast	märgadest / märgist
allative	märjale	märgadele / märgile
adessive	märjal	märgadel / märgil
ablative	märjalt	märgadelt / märgilt
translative	märjaks	märgadeks / märgiks
terminative	märjani	märgadeni
essive	märjana	märgadena
abessive	märjata	märgadeta
comitative	märjaga	märgadega

Swedish

Etymology

From Old Norse mergr, from Proto-Germanic *mazgaz < *mazgą, from Proto-Indo-European *mozgos, *mosgʰos. Compare Norwegian merg, marg, Danish marv, Icelandic mergur, Dutch merg, German Mark, English marrow.

Noun

märg c ‎(definite form märgen)

(uncountable) marrow