Definify.com
Definition 2024
harjutus
harjutus
Estonian
Noun
harjutus (genitive harjutuse, partitive harjutust)
Inflection
Inflection of harjutus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | harjutus | harjutused |
| accusative | harjutuse | harjutused |
| genitive | harjutuse | harjutuste |
| partitive | harjutust | harjutusi |
| illative | harjutusse harjutusesse |
harjutustesse harjutusisse |
| inessive | harjutuses | harjutustes harjutusis |
| elative | harjutusest | harjutustest harjutusist |
| allative | harjutusele | harjutustele harjutusile |
| adessive | harjutusel | harjutustel harjutusil |
| ablative | harjutuselt | harjutustelt harjutusilt |
| translative | harjutuseks | harjutusteks harjutusiks |
| terminative | harjutuseni | harjutusteni |
| essive | harjutusena | harjutustena |
| abessive | harjutuseta | harjutusteta |
| comitative | harjutusega | harjutustega |