Definify.com
Definition 2024
juur
juur
See also: juur'
Estonian
Noun
juur (genitive juure, partitive juurt)
- root (part of a tree)
- (mathematics) root
Declension
Inflection of juur (ÕS type 13/suur, length gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | juur | juured |
| accusative | juure | juured |
| genitive | juure | juurte |
| partitive | juurt | juuri |
| illative | juurde juuresse |
juurtesse juurisse |
| inessive | juures | juurtes juuris |
| elative | juurest | juurtest juurist |
| allative | juurele | juurtele juurile |
| adessive | juurel | juurtel juuril |
| ablative | juurelt | juurtelt juurilt |
| translative | juureks | juurteks juuriks |
| terminative | juureni | juurteni |
| essive | juurena | juurtena |
| abessive | juureta | juurteta |
| comitative | juurega | juurtega |