Definify.com
Webster 1913 Edition
orn
orn
(ôrn)
, Verb.
T.
To ornament; to adorn.
[Obs.]
Joye.
Definition 2024
õrn
õrn
Estonian
Adjective
õrn (genitive õrna, partitive õrna)
Declension
Declension of õrn (type õrn)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | õrn | õrnad |
| genitive | õrna | õrnade |
| partitive | õrna | õrnu / õrnasid |
| illative | õrna / õrnasse | õrnadesse |
| inessive | õrnas | õrnades |
| elative | õrnast | õrnadest |
| allative | õrnale | õrnadele |
| adessive | õrnal | õrnadel |
| ablative | õrnalt | õrnadelt |
| translative | õrnaks | õrnadeks |
| terminative | õrnani | õrnadeni |
| essive | õrnana | õrnadena |
| abessive | õrnata | õrnadeta |
| comitative | õrnaga | õrnadega |